Soovid konsultatsiooni?

Kui soovite krediidihalduse või krediidihaldus.ee tarkvara teemal konsultatsiooni, siis võtke meiega ühendust telefoni (675 55 55) või e-maili (info@krediidihaldus.ee) teel ja lepime kokku edasise tegevuse

Kontaktid


OÜ Krediidihaldus (11602506)

Telefon: 675 55 55

Faks: 675 55 50

 

 

Teavita võlgnikku oma nõudest aegsasti

18.02.13 10:02

Võlaõigusseadus näeb ette, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma heas usus. Nimetatud põhimõte alla käib ka kohustus võlgnikku mitte eksitada oma võimaliku nõude esitamisest või mitteesitamisest.

 

Teadaolevalt aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel kõik tehingust (s.h lepingust) tulenevad nõuded kolme aasta jooksul arvates nende sissenõutavaks muutumisest, kuid teatud nõuete puhul on seadus ette näinud eraldi kohustuse nendest teavitamiseks. Vastasel juhul võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu minetada. Sellisteks nõueteks on ka leppetrahvi nõue ning lepingu täitmise nõue. 

 

VÕS § 158 lg-st 1 tulenevat on leppetrahv lepinguga eelnevalt kokkulepitud rahasumma juhuks, kui kohustatud isik on enda lepingulist kohustust rikkunud.

 
Leppetrahv on omamoodi lihtsustatud alternatiiv kahju hüvitamise nõudele, mis peaks tegema kahjustatud poolele temale tekitatud kahju hõlpsamini kättesaadavaks. Leppetrahvi nõudmisel võlgnikult on üheks olulisemaks asjaks, mida võlausaldaja peab meeles pidama, et ta kohustub selle nõude esitama mõistliku aja jooksul võlgniku poolt kohustuse rikkumise avastamisest (VÕS § 159 lg 2). Juhul kui võlausaldaja ei teavita võlgniku leppetrahvi nõude esitamise soovist mõistliku aja jooksul, siis kaotab ta leppetrahvi nõude võlgniku vastu. Riigikohus on mitmeid kordi rõhutanud, et mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust - arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-15-08, nr 3-2-1-28-08, nr 3-2-1-44-09, nr 3-2-1-142-11).Näitena võib tuua, et Riigikohus on pidanud mõistlikuks ajaks 3 kuud lepingu rikkumisest, kuid märkinud, et seejuures tuleb siiski arvestada, et mõiste "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste. Seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades ning seega võib kolm kuud teatud juhul olla ka ebamõistlikult pikk tähtaeg (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-28-08). 
 
Teisel juhul tuleb mõistliku aja mõistega arvestada lepingu täitmise nõude esitamisel mitterahalise nõude puhul (vt VÕS § 108 lg 2). Näiteks olukorras, kus võlausaldaja nõuab võlgnikult teatud ülesande täitmist või töö tegemist. Sellisel juhul on seadus pannud võlausaldajale kohustuseks teavitada võlgnikku oma nõudest mõistliku aja jooksul arvates sellest, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Juhul kui võlausaldaja ei ole võlgnikku mõistliku aja jooksul lepingu täitmise nõudest teavitanud, siis on võlausaldaja oma nõude minetanud. 
 
Eeltoodud nõuete (nii leppetrahvi kui ka lepingu täitmise nõude) juures on vajalik võlgnikul meeles pidada siiski seda, et juhul kui võlausaldaja ei ole neist teavitanud, siis sellele vaatamata on võlausaldajal õigus kasutada ka muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, et oma võlga (olgu siis rahaline või mitterahaline) maksma panna. Näiteks on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kahju hüvitamist kogu nõude aegumisperioodi jooksul ning kahju hüvitamise eelduseks ei ole sellest eelnevalt teavitamine.
 
Veronika Aunpu
Advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat
http://www.raamatupidaja.ee/opinion/2012/10/4/teavita-volgnikku-oma-noudest-aegsasti

Tagasi