Kelle kanda jääb lootusetu nõude käibemaks?

Praeguse seisuga on tõenäoline, et 1. jaanuarist 2014 jõustub käibemaksuseaduses muudatus, mis on maksumaksjatele selgelt kahjulik, kuid mis pole samas piisavat tähelepanu pälvinud.

Riigikogu menetluses on seaduseelnõu nr 506 SE, milles kavandatakse käibemaksuseaduse § 29 lg-t 7 täiendada lausega, mille kohaselt ei ole käibemaksukohustuse vähendamine lubatud, kui kauba müüja või teenuse osutaja esitas ostjale kreeditarve põhjusel, et ostja on jätnud esialgse arve kas osaliselt või täielikult tasumata. 

Eelnõu seletuskirjas viidatakse, et tegemist on vaid sätte täpsustamisega, kuid sellesse väitesse tuleks suhtuda kahtlevalt. Viimasel ajal kipub olema nii, et kui muudetakse seadust ja see on maksumaksjale kahjulik, siis on tegemist seaduse täpsustusega ja kui see on kasulik, siis on tegemist muudatusega. Fakt on see, et praegune § 29 lg 7 ei sätesta keeldu vähendada tekkepõhist käibemaksukohustust kreeditarve esitamise perioodis, kui ostja on jätnud müügiarve osaliselt või täielikult maksmata. Liikmesriik võib käibemaksudirektiivi art 90 lg 2 kohaselt küll sellise keelu kehtestada, kuid seniks, kuni seda pole tehtud, kohaldub üldreegel, mis on sätestatud direktiivi art 90 lg-s 1 ja millest ka meie peame juhinduma. Selle kohaselt on võimalik maksumaksjal maksustatavat väärust ja seega ka tekkinud käibemaksukohustust vähendada muuhulgas ka osalise või mittetäieliku tasumise korral ja seda liikmesriigi poolt kindlaksmääratud tingimustel. Ühtegi muud sisulist tingimust peale selle, et kreeditarve võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta, pole Eestis sätestatud. 

Eelviidatud muudatuse tegemine ei ole põhjendatud ega ka õiglane ausa müüja suhtes. Müüja saaks jääda käibemaksukulu kandjaks vaid teatud ekstreemsetel juhtudel. Kui müüja käitus müüki teostades piisava ärilise hoolsusega, siis peaks olema võimalik vähendada kasvõi nullini ka käibemaksukohustust, kui ostja on muutunud maksejõuetuks, näiteks pankrotistunud. Müüja peaks riigile edasi kandma vaid selle käibemaksu, mille ta ostjalt saab, sest käibemaks on kaudne maks. Kavandatav muudatus võimendab maksejõuetutest klientidest tekkivat kahju ja tsementeerib sulide äri – see võimaldab ebaausal „ostjal“ lisaks tasuta saadud kaubale või teenusele riigilt juurde teenida ka käibemaksuraha, sest sisendkäibemaksu mahaarvamine on tekkepõhine.

Kavandatava muudatuse asemel oleks vajalik kehtestada mõistlikud tingimused käibemaksukohustuse korrigeerimise õiguse tekkimise aja ja nõuded tõendamiskoormuse kohta. Miks mitte teha seda kasutades e-lahendusi. See oleks suur samm edasi Eesti maksukonkurentsivõime tõstmise suunas. 

PwC viis 2013. aasta oktoobris läbi uuring mis näitas, et käibemaksu osas on „bad debt relief“ ühel või teisel moel olemas 23 liikmesriigis, sealhulgas ka Lätis, Leedus ja Soomes. Ainult mõned riigid lisaks Eestile ei võimalda lootusetutelt nõuetelt käibemaksu ümber arvestada. Jääb arusaamatuks, miks me astume sammu tagasi kui teised on teinud sammu edasi.

Ain Veide
Audiitorbüroo PricewaterhouseCoopers maksukonsultant

OÜ Krediidihaldus | Vallikraavi 2, 51003 Tartu | Tel: +372 67 55 555 | info@krediidihaldus.ee