Soovid konsultatsiooni?

Kui soovite krediidihalduse või krediidihaldus.ee tarkvara teemal konsultatsiooni, siis võtke meiega ühendust telefoni (675 55 55) või e-maili (info@krediidihaldus.ee) teel ja lepime kokku edasise tegevuse

Kontaktid


OÜ Krediidihaldus (11602506)

Telefon: 675 55 55

Faks: 675 55 50

 

 

Leppetrahvist üldiselt

05.08.10 12:45

Lepingute sõlmimisel on kasulik mõelda võimalusele, et sõlmitud kokkuleppeid võidakse rikkuda.  Üks meetod enda õiguste kaitsmiseks ning kiiremaks probleemide lahendamiseks on leppetrahvi lisamine lepingusse. Leppetrahvil on muude kahju hüvitamiseks kasutatavate õiguskaitsevahendite ees mitmeid eeliseid. Leppetrahvi nõudmisel ei ole vajalik tõendada reaalselt tekkinud kahju, vaid piisab üksnes  teise poole lepingu rikkumise fakti tõendamisest ja selle rikkumise eest ettenähtavast leppetrahvist. Seega saab leppetrahvi nõuda vastavalt lepingus kokkulepitud ulatusele oluliselt väiksema tõendamiskoormusega, kui kahju hüvitamise nõude puhul.


Leppetrahvi nõudmine ei välista kahju hüvitamise nõude esitamist, kui leppetrahviga saadud summa ei kata kõiki kahjusid. Seega tasub leppetrahvi suuruse määramisel arvestada, et sellega saaks ka tegelikkuses tekkivad kahjud korvatud. Samas tasub teada, et kohtus alati ei rahuldata leppetrahvi nõuet kogu ulatuses. Kohtuasjas nr 3-2-1-66-05 ütles Riigikohus: „Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse leppetrahvinõude sissenõudmisel ei ole aga siiski piiramatud. Üldisest hea usu põhimõttest tuleneb võlausaldajale kohustus oma õigusi mitte kuritarvitada. Seda väljendab ka kohtu võimalus tasumisele kuuluvat leppetrahvi vähendada, kui see on võlausaldaja kahjuga võrreldes ülemäära suur. Sama sätte järgi tuleb leppetrahvi vähendamisel arvesse võtta võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust, võlasuhte osaliste varalist olukorda ning võlausaldaja varalist ja muud tähelepanuväärivat huvi.“ Leppetrahvi vähendamiseks peab maksmiseks kohustatud pool seda kohtus nõudma. Kohus omal algatusel leppetrahvi ei vähenda.


Leppetrahv on võimalik kokku leppida selliselt, et trahvi nõudmisel ei pea arvestama kohustuse rikkumise vabandatavusega. Näiteks võib  leppetrahvi nõuda ka siis, kui hilinemise tingisid mingid erakorralised asjaolud. Olgu selleks siis vulkaanipurskest tingitud lennuliikluse seiskumine või muu taoline ettenägematu olukord. Samas võib arvestada vabandatavust leppetrahvi nõudmise võimaluse tekkimisel – kõik sõltub konkreetsest lepingust.   

 

Võlaõigusseadus eristab kahte tüüpi leppetrahve: täitmist asendavaid ja rikkumisel kohaldatavaid leppetrahve. Nende põhiliseks erinevuseks on võimalused alternatiivsete nõuete esitamisel. Leppetrahv, mida on õigus nõuda kohustuse rikkumise korral, annab kahjustatud lepingupoolele õiguse nõuda ka kohustuse täitmist. Näiteks saab lisaks trahvile ka endiselt nõuda kauba kohale toomist. Leppetrahvi eesmärgiks on sundida lepingut rikkunud pool oma kohustusi kohaselt täitma. Täitmist asendavad leppetrahvid on oma olemuselt kokkulepped, kus kohustatud pool, kes oma kohustust ei täida, maksab selle asemel teatud rahasumma. Täitmist asendavat leppetrahvi ei või nõuda koos täitmisega, sest lepingupool saab oma kahju korvatud ja nii tekiks ebaõiglane olukord, mis võimaldaks alusetult rikastuda kohustatud isiku arvelt. Kahel leppetrahvi tüübil vahetegemine sõltub lepingus kasutatud sõnadest ja lepingupoolte tahtest. Kõige parem on selgesõnaliselt kokkuleppida, et näiteks leppetrahv asendab täitmist või vastupidi. Vaidluse korral otsustab kohus millises leppetrahvis on pooled kokkuleppinud.


Leppetrahvi nõudmisel tuleb meeles pidada, et pärast kohustuse rikkumist tuleb võlgnikule saata teade, milles märgitakse, et nõutakse leppetrahvi tasumist.  Leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul teatamise olulist on Riigikohus rõhutanud oma lahendis 3-2-1-15-08. Mõistliku tähtaja jooksul nõudest teavitamise eesmärk on takistada õiguste kuritarvitamist leppetrahvi nõudmisel. Mõistliku tähtaja möödalaskmisel kaotab pool õiguse nõuda leppetrahvi! Kahjustatud poole kohustamine võimalikult vara leppetrahvi nõudest teatada võimaldab võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ning annab võlgnikule selguse tulevaste kohustuste suhtes. Mõistlik aeg on Riigikohtu lahendi 3-2-1-91-09 kohaselt määratlemata õigusmõiste, mille puhul tuleb hinnata iga juhtumi eripärasid. Riigikohus on lahendis 3-2-1-28-08 asunud seisukohale, et kolme aasta pikkuse aegumistähtaja puhul mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul mõistliku aja raamidesse. Teine oluline põhimõte, mis kohtulahendist 3-2-1-15-08 tuleneb, on see, et leppetrahvi nõudmisest teatamisel ei pea märkima selle suurust. Teatele tuleks lisada ainult alus, milleks sobib lepingupunkt, kus leppetrahv on nimetatud. Samas tuleb jälgida, et teates nõutakse just leppetrahvi tasumist, mitte näiteks kahju hüvitamist. Seega on kõige mõistlikum kohustuse rikkumise avastamise  korral võimalikult kiiresti teisele poolele teavitada, et kavatsetakse nõuda ka leppetrahvi, sest nõude esitamisega hilinemisel võib isik kaotada õiguse nõuda leppetrahvi.


Seadus lubab nõuda leppetrahvilt viivist, sellisele järeldusele jõudis Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-69-08. Lähtudes võlaõigusseadusest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Leppetrahvinõue muutub sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest. Seega võib võlausaldaja leppetrahvinõude olemasolul nõuda võlgnikult selle tasumisega viivitamisel ka viivist.


Kokkuvõtvalt saab öelda, et leppetrahvi lisamine lepingusse on igati mõistlik, sest see sunnib võlgnikku oma kohustusi paremini täitma ja samuti hõlbustab kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

 

Vandeadvokaat Raivo Laus ja jurist Kaspar Koppel

Advokaadibüroo Laus & Partnerid

Rävala pst 4, 10143 Tallinn

www.lauspartners.ee

 


Tagasi