Soovid konsultatsiooni?

Kui soovite krediidihalduse või krediidihaldus.ee tarkvara teemal konsultatsiooni, siis võtke meiega ühendust telefoni (675 55 55) või e-maili (info@krediidihaldus.ee) teel ja lepime kokku edasise tegevuse

Kontaktid


OÜ Krediidihaldus (11602506)

Telefon: 675 55 55

Faks: 675 55 50

 

 

Juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmise eeldused

18.03.14 11:38

Riigikohus tegi 19. detsembri 2013. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-17-13, milles korrati üle seaduslikult esindajalt äriühingu maksuvõla sissenõudmise eeldused ja lahendati nendega seonduvalt põhimõttelist tähendust omavaid küsimusi.

 

Vastutusotsus on maksuhalduri poolt koostatud haldusakt maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Seega, maksukorralduse seaduses (edaspidi MKS) sätestatud eelduste olemasolu korral saab näiteks juhatuse liikmelt isiklikult sisse nõuda äriühingu maksuvõla. Kuigi valdav osa vastutusotsustest on tehtud juhatuse liikmele, näevad MKS §-d 38-40  ette võimaluse võtta võõra maksukohustuse eest vastutusele ka muid isikuid (näiteks tegevjuhi, maksuesindaja, vara valitseja jne). Käesolevas artiklis on käsitletud juhatuse liikme vastutust äriühingu maksuvõla eest.

 

MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kui seaduslikke esindajaid on mitu, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt.

 

Võttes aluseks senise kohtupraktika, kordas Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-17-13 tehtud otsuses, et MKS § 96 lg‑st 1, § 40 lg‑st 1 ja § 8 lg‑st 1 tulenevalt peavad juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

 

Esiteks selgitas Riigikohus, milline juhatuse liikme õigusvastane tegevus saab olla vastutusotsuse tegemise eelduseks. Konkreetses kohtuasjas oli vaidluse all, kas juhatuse liikme poolt ilma osanike loata igapäevase majandustegevuse raamest väljuva (äriühingu ja juhatuse liikme vahelise sisesuhte väidetav rikkumine) ja maksuhalduri hinnangul äriühingu jaoks majanduslikult kahjuliku tsiviilõigusliku tehingu tegemine, mille tagajärjel ei olnud äriühingul enam raha maksude tasumiseks, on selline juhatuse liikme õigusvastane käitumine, mis saab kaasa tuua vastutusotsuse tegemise. Maksuhaldur leidis, et juhatuse liikme tegevuse tulemusena jäi osaühingul saamata temale kuulunud aktsiate turuhinnale või vähemalt bilansilisele väärtusele vastav hüvitis, vähenesid äriühingu käibevahendid ja makse­võime ning ei suudetud täita deklareeritud maksukohustusi. Samas vähenesid juhatuse liikme tegevuse tulemina äriühingu kohustused juriidilisest isikust võlausaldaja ees. Vahemärkusena tuleb selgitada, et äriühingu maksuvõlg oli tekkinud deklareeritud maksusumma tähtajaks tasumata jätmise tulemina.

 

Riigikohtu hinnangul saab vastutusotsuse eelduseks üldjuhul olla äriühingu seadusliku esindaja poolt üksnes MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustuse rikkumine. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

 

Riigikohus märkis järgmist: „Kolleegiumi arvates võib äriühingu juhatuse liikme tegevus äriühingu sisesuhtes ja sellest tulenevad rikkumised tuua kaasa vastutusotsuse tegemise üksnes erandjuhul, kui tuvastatakse, et juhatuse liikme tegevuse eesmärk oli jätta maksud tasumata. Olukorras, kus makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma oma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele ega kohustuste kollisiooni korral täitma mõnd kohustust, rikkudes samas oma kohustusi teiste võlausaldajate suhtes. Äriühingu juhatuse liikmele peab taolises olukorras jääma mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi raamides otsustus­­võimalus täita oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades. Ka pankrotiseadusest tuleneb, et maksuvõlg ei ole teiste võlgade ees eelisseisundis.“ Kohus juhtis tähelepanu sellele, et osanike nõusolekuta tehingu tegemine võib olla rikkumine sisesuhtes, kuid see ei võimalda automaatselt eeldada maksude tasumise vältimise eesmärgi olemasolu, ei loo automaatselt alust vastutusotsuse tegemiseks, ei muuda tehingut iseenesest kehtetuks või kahjulikuks ega riigi kahju hüvitamise nõuet põhjendatuks.

 

Riigikohus viitas, et kui maksuhaldur ei saa oma nõuet rahuldada äriühingu vara arvel, on maksuhalduril mh võimalus esitada võlausaldajana äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 187 lg 4 või § 315 lg 4 alusel kohustusi rikkunud osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõue ja nõuda kahju hüvitamist äriühingule, mille tulemusena tekiks Maksu- ja Tolliametil omakorda võimalus maksusumma osaühingult sisse nõuda. ÄS § 187 lg 4 kohaselt saab osaühingu võlausaldaja nõuda kohustusi rikkunud juhatuse liikmelt kahju hüvitamist osaühingule tingimusel, et võlausaldaja ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Aktsiaseltsi puhul tuleneb nõude alus ÄS § 315 lg-st 4. Praktikas tähendaks see juhatuse liikme vastu pretensiooni või hagiavalduse esitamist kahju hüvitamise nõudes.

 

Teiseks tuleb tuvastada juhatuse liikme süü maksuõigusliku rikkumiste puhul. Üksnes seadusliku esindaja süü tahtluse või raske hooletuse vormis toob kaasa vastutuse äriühingu maksuvõla eest MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 alusel. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kolleegium selgitas, et tahtlus on seotud eelkõige subjektiivsete tunnustega – isik teab oma käitumise õigusvastasusest ja soovib õigusvastast tagajärge. Kohtukolleegiumis olnud üks riigikohtunik jäi eriarvamusele, leides, et raske hooletus hõlmab ka kaudset tahtlust ja MKS § 40 lg 1 alusel saaks juhatuse liikme vastutusele võtta ka juhul kui ta pidi ette nägema, et tehingu ebaõnnestumise tõttu puudub äriühingul raha maksude tasumiseks, kuid ta suhtus ükskõikselt tagajärge, milleks oli maksude tasumata jäämine.

 

Eraldi tuletati maksuhaldurile meelde, et neil lasub kohustus motiveerida vastutusotsust ja selgitada, milline on süü vorm, kuidas ja mil viisil on juhatuse liikme süü tõendamist leidnud. Riigikohus sedastas, et motiveerimata vastutusotsuse puhul ei saa juhatuse liikmetelt eeldada ega nõuda, et nad tõendaksid enda süü puudumist. Süü hindamisel saab kohus lähtuda tõendite, sh kaudsete tõendite ja asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist.

 

Kolmandaks on juhatuse liikme vastutuse tekkimise eelduseks põhjusliku seoses olemasolu tahtlikult või raske hooletusega toime pandud teo ja maksuvõla tekkimise vahel. Juhatuse liige saab vastutada üksnes siis, kui maksuvõlg on tingitud konkreetselt tema enda õigusvastasest (MKS § 8 lg-t 1 rikkuvast) tegevusest. See tähendab, et isiku süü on individuaalne ja peab olema eraldi tuvastatud. Riigikohus märkis, et kui maksuvõlg on tekkinud ajalises plaanis varem kui etteheidetav käitumine või sellest erinevatel põhustel, ei saa kohtu­praktikas kujunenud seisukohtade järgi vastutusotsust sellise maksuvõla osas teha.

 

Täiendavalt korrati üle, et vastusotsuse saab juhatuse liikmele teha senikaua kui äriühing on äriregistris registreeritud. Juhul kui äriühing on äriregistrist kustutatud enne vastutusotsuse väljastamist, kuulub otsus tühistamisele.

 

Seetõttu tuleb vastutusotsuses väljatoodud juhatuse liikme vastutuse eelduste olemasolu põhjalikult kontrollida. Vastutuse eelduste olemasolu niisama eeldada või automaatselt järeldada ei saa. Maksuhalduril tuleb oma otsust motiveerida ja põhjendamiskohustuse täitmiseks ei saa lugeda õigusnormide loetlemist ja mõnelauselist, põhistamata, paljasõnalist arvamust.


Tagasi