Soovid konsultatsiooni?

Kui soovite krediidihalduse või krediidihaldus.ee tarkvara teemal konsultatsiooni, siis võtke meiega ühendust telefoni (675 55 55) või e-maili (info@krediidihaldus.ee) teel ja lepime kokku edasise tegevuse

Kontaktid


OÜ Krediidihaldus (11602506)

Telefon: 675 55 55

Faks: 675 55 50

 

 

Tehingust tuleneva nõude aegumine tsiviilõiguses

15.11.10 09:51

Nõude aegumistähtaegade osas on tsiviilõiguses suur hulk erandeid. Antud artikkel kitsendab teemat ning tutvustab põhiliselt tehingust tuleneva nõude aegumist. Tehingust tuleneva õigussuhte aluseks on isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ja teise isiku õigus nõuda selle kohustuse täitmist. Näiteks raha laenamise korral üks isik annab raha ja teine isik peab selle teatud aja möödudes tagasi maksma. Käibekindluse ja õigusrahu põhimõtete kohaselt aeguvad tehingutest tulenevad nõuded aegumistähtaja möödudes. Pärast aegumistähtaja möödumist saab õigustatud isik oma nõudeid siiski esitada, kuid kui kohustatud pool tugineb nõude aegumisele, siis ei pea ta kohustust täitma. Siiski kohtumenetluses peab võlgnik sellisele vastuväitele selgesõnaliselt tuginema, sest kohus ei tohi kohaldada aegumist omal algatusel.


Üldiselt aegub tehingust tulenev nõue kolme aasta jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest (mitte lepingu sõlmimisest). Võlaõigusseadus § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.  Raha laenamise korral algab kolmeaastane aegumistähtaeg järgmisest päevast, millal võlgnikul tuli põhivõlg tasuda. Näiteks kui võlgnik kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.01.2010, siis muutub see nõue sissenõutavaks 01.02.2010. Selle näite puhul aegub seega nõue 01.02.2013. Arvete alusel tekkivate nõuete suhtes on aga ette nähtud erand. Kui nõude sissenõutavus on seotud arve esitamisega, siis algab selle nõude aegumistähtaeg kalendriaasta lõppemisest, millal õigustatud isik arve esitada võis. Näiteks kauba transportimise alusel 01.02.2010 esitatud arve aegumistähtaeg algab 01.01.2011 ning nõue aegub 01.01. 2014.


Lisaks üldisele aegumistähtajale on seaduses sätestatud ka erialuseid, millisel juhul nõude aegumistähtaeg ei ole 3 aastat. Näiteks ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtajaks viis aastat. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Muu täitedokument võib mh olla Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsus (näiteks Eesti Kaubandus – Tööstuskoja Arbitraažikohus), töövaidluskomisjoni otsus, riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus, notari tasu maksmise arve, kohtutäituri otsus tasu. Seadus võimaldab ka lepingupooltel leppida kokku nõude aegumistähtajas, mis maksimaalselt võib olla kümme aastat, kuid ka lühem kui kolm aastat.


Põhikohustusest tulenevad kõrvalkohustused (näiteks leppetrahvi nõue) aeguvad koos põhikohustusest tuleneva nõude aegumisega ning seda isegi siis, kui kõrvalkohustuse nõue eraldi ei oleks veel aegunud.


Kohustuse tahtliku rikkumise korral on nõuete aegumise tähtajaks kümme aastat. Tahtlust defineeritakse kui tahtlikult õigusvastase tagajärje soovimist. Riigikohus asus lahendis 3-2-1-79-09 seisukohale, et „/.../ kümne aastast aegumistähtaega kohaldatakse nõuetele, mis tulenevad tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui kohustuse rikkuja soovib õigusvastase tagajärje saabumist. /.../ Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole piisav.“

 

Teatud asjaolude esinemisel aegumistähtaeg peatub ehk seda aega, mille kestel aegumine on peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Kõige levinumaks aegumistähtaja peatumise aluseks on hagi esitamine kohtusse, mis toob kaasa aegumistähtaja peatumise kohtulahendi jõustumiseni. Hagi esitamisega on mh võrdustatud ka järgnevad toimingud: nõude esitamine pankrotimenetluses, avalduse esitamine hagi tagamiseks enne hagi esitamist, vahekohtumenetluses vahekohtusse pöördumine ja avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Lisaks saab aegumistähtaega peatada sellisel juhul, kui õigustatud isik annab kohustatud isikule täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Sarnaselt eeltoodule peatub aegumine ka siis, kui õigustatud ja kohustatud isik peavad läbirääkimisi nõude või asjaolu üle, millest nõue tuleneb. Tasub silmas pidada, et aegumine üksnes peatub ning pärast täiendava tähtaja möödumist aegumistähtaeg jätkub sellest ajast, millal see pooleli jäi.


Riigikohus kinnitas otsuses 3-2-1-30-10 oma seisukohta, et võlausaldajal on õigus ise määrata, kas ta nõuab hagis kogu oma nõuet ühekorraga või teeb seda ositi. Võlausaldajad on kasutanud hagide esitamist  nõude ositi selleks, et kindlaks teha, kui perspektiivikas on esitatud nõude rahuldamine kohtu poolt. Võlausaldaja teab tõenäolist kohtuotsust, mis kohus langetataks kogu nõude nõudmisel, kui kohtuotsus on samas asjas tehtud nõude väikese osa kohta. Näiteks esitatakse kohtule hagi müügilepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks 1/10 kogu nõude ulatusest. Pärast nõude rahuldamist saab esitada hagi ka ülejäänud 9/10 nõudmiseks. Praktikas esineb sagedasti arusaam, et nõude esitamisel 1/10 ulatuses peatub nõude aegumistähtaeg ka 9/10 ulatuses. Riigikohus otsuses 3-2-1-30-10 kinnitas oma varasemat seisukohta, mille kohaselt aegumistähtaeg peatub üksnes nõude osas, mille üle vaidlus käib. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-52-10 leidnud, et sama põhimõte kehtib ka juhul, mil kohtus pannakse hagiga maksma ainult kõrvalnõue (näiteks viivisenõue). Järelikult tuleb arvestada, et kohtusse hagi esitamisel aegumistähtaeg kulgeb edasi selles osas, mille suhtes hagi ei esitatud. Seega saab niimoodi  katsetada nõude rahuldamise tõenäosust, kuid võlausaldaja riskib sellega, et nõue võib aeguda.

 

Seadus näeb ette, et aegumistähtaeg võib ka katkeda. Aegumistähtaja katkemisel aegumistähtaja kulgemine lõpeb ja aegumine algab otsast peale. Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Nn muuks teoks võib olla näiteks võlgniku poolt nõude omaksvõtu kohta kirjaliku kinnistuse andmine. Aegumistähtaja katkemiseks on  vaja saada võlgnikult tunnistus nõude olemasolu kohta, milleks võib olla võla osaline tasumine või intresside maksmine. Samuti katkeb aegumistähtaeg täiendava tagatise andmisel, milleks võib olla esemete pantimine või käenduslepingu sõlmimine. Katkemine toimub ka näiteks võlatunnistuse sõlmimisel ja täitedokumendi täitmiseks esitamisel. 


Nõuete esitamisel on väga oluline silmas pidada aegumistähtaega, sest selle möödumisel on võlgnikul õigus oma kohustuse täitmisest keelduda. Tehingust tulenevate nõuete üldine aegumistähtaeg on kolm aastat, kuid seaduses on ettenähtud mõningatel juhtudel ka erandeid. Nõude täitmist saab kohtus hageda ka osade kaupa, kuid enda aja ja raha kulu vähendamiseks tasub võimalusel nõue esitada kogu ulatuses korraga. Hiljutisest Riigikohtu praktikast lähtudes tuleb arvestada sellega, et nõude aegumistähtaeg peatub üksnes selle osas, mille rahuldamiseks esitati kohtusse  hagi. Oluline on ka meeles pidada seda, et teatud juhtudel aegumistähtaeg katkeb ja algab otsast peale.


Vandeadvokaat Raivo Laus ja jurist Kaspar Koppel
Advokaadibüroo Laus & Partnerid
Rävala pst 4, 10143 Tallinn
www.lauspartners.ee


Tagasi