Mida teha võlgnikuga, kui isegi kohtuotsuse sundtäitmine ei aita?

Harvad ei ole juhtumid, kus võlausaldaja on võlgnikult võla kättesaamiseks teinud kõik endast oleneva - pöördunud hagiavaldusega kohtusse, saanud jõustunud kohtuotsuse ning pöördunud täitemenetluse alustamiseks kohtutäituri poole, kuid kohtuotsust täites selgub, et seda täita ei ole võimalik, sest võlgnik on ennast enne täitemenetluse alustamist muutnud varatuks.

Sellisteks juhtumiteks on seadusandja võlausaldaja huvide kaitseks kehtestanud tehingute tagasivõitmise institutsiooni. Tehingute tagasivõitmine ehk tühistamine on võrdlemisi tavapärane pankrotimenetluses, kus kohus saab pankrotihalduri poolt esitatava hagi alusel tühistada pankrotis oleva isiku poolt enne pankroti väljakuulutamist tehtud tehinguid, millega on kahjustatud pankrotivõlgniku võlausaldajate huve. Vähe on aga räägitud tehingute tagasivõitmisest täitemenetluse raames, mis kehtiva seadusandluse kohaselt on samuti võimalik. 

 
Sundtäitmine toimub täitedokumendi alusel, milleks võib olla kohtuotsus või määrus. Kuna kohtumenetlus on kallis, siis on mõistlik enne kohtusse pöördumist teha võlgniku taustauuring, et selgitada välja, kas kohtumenetlusele kulutatavad summad ennast ka ära tasuvad. Võimalusi võlgniku varalise seisukorra hindamiseks on avalike andmebaaside näol võrdlemisi palju ning nende abil on võimalik võlgniku varalisest seisust kujundada üsna adekvaatne ettekujutus. Kui võlgnikule kuulub vara, siis on hagimenetluse alustamine ja sellega seonduvate kulude kandmine majanduslikult põhjendatud, sest võlausaldaja võib eeldada, et kohtumenetluse edukuse korral on reaalne saada oma nõue täitemenetluses läbi vara sundmüügi ka tasutud.

Paraku on kohtumenetlus aeganõudev ning ei ole välistatud, et kui võlgnik saab teada tema vastu esitatud hagist, võib ta kohustuse täitmise vältimiseks kogu enda vara võõrandada. Sisuliselt ainsaks võimaluseks garanteerimaks, et võlgnikul menetluse alguses olemasolev vara siiski tagaks antud asjas tehtava otsuse täitmist, on taotleda menetluse alguses kohtult hagi tagamist. Hagi tagamine on kohtu poolt enne asja sisulist lahendamist tehtav otsustus rakendada teatud abinõud, mis tagab asjas tehtava otsuse hilisemat täitmist. Kinnisvara puhul on selliseks abinõuks kohtuliku hüpoteegi seadmine võlgnikule kuuluvale kinnisasjale. Kuna hagi tagamise abinõu rakendamisega piiratakse võlgniku õigusi, siis ei ole hagi tagamise taotluse kohtupoolne rahuldamine sugugi garanteeritud, sest kohus peab hagi tagamise vajalikkust ja põhjendatust igal konkreetsel juhul eraldi hindama. Hagi tagamise taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu ning paljudel juhtudel ka arvestatavas summas tagatist, mis omakorda võib olla takistuseks hagi tagamise taotlemisel.

Siinkohal on asjakohane käsitleda olukorda, kus võlausaldaja ei ole taotlenud hagi tagamist või kus kohus ei ole taotlust rahuldanud ning kus võlgnik on oma vara menetluse jooksul kohustuse täitmise vältimiseks võõrandanud. Olukord võib kohtuotsuse täitmise seisukohalt tunduda lootusetu, kuid seadusandja on võlausaldajale näinud ette veel ühe võimaluse oma õiguste kaitsmiseks. Nimelt võimaldab täitemenetluse seadustik võlgniku poolt pahatahtlikel eesmärkidel tehtud vara võõrandamistehingud tühistada, mille tulemuseks on võõrandatud vara võlgnikule tagastamine ning seejärel kohtutäituri kontrolli all võlausaldaja nõude katteks müümine.

Täitemenetluse raames tehingu tühistamiseks (tagasivõitmiseks) tuleb esitada kohtule hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu. Hagi rahuldamise eelduseks on asjaolud, et võlgniku poolt tehtud võõrandamistehing on tehtud kolme aasta jooksul enne nimetatud hagi esitamist, tehing peab olema tehtud teadlikult võlausaldaja huvide kahjustamiseks ning tehingu teine pool pidi võlausaldaja huvide kahjustamisest teadma. Kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis võlausaldaja huvide kahjustamisest. Võlausaldaja huvide kahjustamisest teadmist eeldatakse ka siis, kui tehingu teine pool on võlgniku lähikondne.

Seega on võlausaldajal, kes on oma nõude tunnustamiseks pöördunud kohtusse ning kes menetluse lõppedes on avastanud, et pahatahtlik võlgnik on oma tegutsemisega muutnud kohtuotsuse täitmise võimatuks, veel üks võimalus oma õiguste maksma panekuks nende tehingute tagasivõitmise näol, millega otsuse täitmine võimatuks muudeti. Võlausaldajatel on soovitatav üle kontrollida oma täitemenetluses rahuldamata jäänud nõuded ning selgitada välja, kas võlgnik ei ole teinud kolme aasta jooksul oma varaga mingeid tehinguid, mis võisid võlausaldaja huve kahjustada, et seejärel otsustada, kas oma õiguste kaitseks on veel midagi võimalik teha.

Vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid
ScalaCity, Tartu mnt 43, 10128
www.sirel.com/

OÜ Krediidihaldus | Vallikraavi 2, 51003 Tartu | Tel: +372 67 55 555 | info@krediidihaldus.ee