PwC audiitor: levinumad eksimused tegevusaruande koostamisel

Audiitortegevuse seaduses tehti 2021. aasta mais mitmeid muudatusi, mis laiendasid audiitorettevõtja kohustuste nimekirja tegevusaruandes toodud informatsiooni kontrollimisel. PwC vandeaudiitor Maria Kangur räägib, milliste muudatustega peavad nii audiitorid kui ka raamatupidajad tegevusaruandega seonduvalt arvestama. 

Kuni seaduse muudatuse jõustumiseni pidi audiitor kontrollima koos raamatupidamisaruandega avaldatava rahandusalase ja muu info, sh tegevusaruande vastavust raamatupidamisaruandele ning selle avaldamise vastavust seaduses sätestatud avaldamise nõuetele. Seaduse eelnev sõnastus ei olnud piisav, et lugeda raamatupidamise direktiivi artikli 34 lõike 1 teises lõigus olevad tegevusaruande auditeerimise kohta käivad regulatsioonid üle võetuks Eesti õigusesse, mistõttu lisandus audiitorettevõtjatele tegevusaruande osas avalduse kohustus.

Levinumad eksimused
Info ja selle avalikustamine

Seega tuleb nüüd jälgida, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kas tegevusaruanne on koostatud kooskõlas kohalduvas seaduses sätestatud nõuetega.

Kui tegevusaruande kooskõla raamatupidamise aastaaruandega ei tekita täiendavaid küsimusi, siis see, kas tegevusaruanne on koostatud kooskõlas kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega, on toonud kaasa arutelusid ja diskussioone: millised seadused sätestavad nõudeid tegevusaruandes avalikustatud informatsioonile, mis nõuded need täpsemalt on, millises ulatuses info avalikustamine on piisav?

Koostöös Audiitorkogu metodoloogia komisjoni liikmetega jõudsime järeldusele, et raamatupidamise seaduse § 24 ja 31 nõuded on enamike Eesti ettevõtete puhul ainuke nõuete loetelu, mis käib spetsiifiliselt tegevusaruandes avalikustatud informatsiooni kohta. On ka muid Eesti seadusi ja otsekohalduvaid määruseid, mis loetlevad teatud sektorite puhul spetsiifilisi nõudeid aastaaruandes avalikustatud informatsioonile, kuid üldjuhul need ei sea tegevusaruandele täiendavaid nõudeid ega vaja audiitorilt avalduste tegemist audiitori aruandes. 

Olulise välistusena tasub tuua välja, et lisandunud audiitori kohustusi ei kohaldata informatsiooni korral, mis esitatakse tegevusaruandes raamatupidamise seaduse § 24 lõigete 6–8 ja § 31 lõigete 4–6 alusel: need on nõuded avaliku huvi üksusest suurettevõtjale või suure konsolideerimisgrupi konsolideerivale üksusele anda tegevusaruandes infot oma tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude ning inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate küsimuste kohta.

Levinumad eksimused

Tänaseks on esimesed majandusaasta aruanded auditeeritud ning saame jagada loetelu küsimustest, tähelepanekutest ja levinud eksimustest, millega puutusime selle hooaja jooksul kokku.

Näiteks tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid (RPS § 24 lg 3 p 3) peab kirjeldama igas tegevusaruandes; audiitortegevuse seaduse § 25 lg 3 p 3 välistus käib spetsiifiliselt audiitori kohustuste ja avalduste kohta.

Tegevusaruanne peab olema ka tulevikku vaatav ehk tegevusaruandes peab sisalduma ülevaade eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal, aga ka näiteks lähitulevikus planeeritavatest investeeringutest (RPS § 24 lg 2).

Üheks levinud puudujäägiks on RPS § 24 lg 3 p 4 nõue avalikustada finantsinstrumentide finantsriskide maandamise eesmärke ja põhimõtteid. Tuleb kasuks värskendada mälu finantsinstrumentide definitsioone osas (RTJ 3 „Finantsinstrumendid"/ IFRS 9 „Finantsinstrumendid“), kaardistada ettevõtte finantsinstrumentidega seotud riskid (valuutarisk, intressimäära risk, likviidsusrisk, krediidirisk) ning kirjeldada tegevusaruandes vastavaid põhimõtteid. IFRS-i alusel koostatud raamatupidamise aruannete puhul võib tegevusaruandes viidata vastavatele raamatupidamise aruande lisadele, kus on avalikustatud IFRS 7 standardi järgi nõutud informatsioon, sealhulgas finantsriskide maandamise eesmärgid ja põhimõtted.

Konsolideerimisgrupi tegevusaruandes peab avalikustama informatsiooni äriühingust konsolideeriva üksuse puhul konsolideerimisgrupi dividendipoliitika kohta (RPS § 31 lg 2 p 6), ehk teiste sõnadega – gruppi kuuluvate ettevõtete dividendide jaotamise poliitika.

Ebatäpne seadusesäte

RPS § 31 lg 2 p 9 nõuab, et konsolideerimisgrupi tegevusaruandes oleksid välja toodud peamised finantssuhtarvud konsolideeriva üksuse majandusaasta ja sellele eelnenud majandusaasta kohta ning ka nende arvutamise metoodika. Rahandusministeeriumiga suhelnud Audiitorkogu kaudu saime kinnituse, et see seaduse sõnastus ei ole korrektne ning tegelikkuses ei peeta silmas emaettevõtja konsolideerimata suhtarve vaid ikkagi konsolideeritud raamatupidamise andmetel põhinevaid suhtarve.

Tegevusaruannet kirjutades tuleb mõista, et see on kõikidele inimestele nähtav ning seega tuleb aruande sisu korralikult läbi mõelda. Samas annab tegevusaruanne ettevõtte juhtkonnale hea võimaluse tutvustada oma võimalikele klientidele, koostööpartnerite ja avalikkusele oma äritegevust ja eesmärke. Seaduse muudatus ei toonud uusi nõudeid tegevusaruandes avalikustatud info osas vaid suunab audiitoreid olema põhjalikumad nimetatud aruande kontrollimisel. See nõuab omakorda ka tegevusaruande koostajalt suuremat tähelepanu ja ettevalmistust info avalikustamise osas. Selle tulemusel on olnud palju sisukaid diskussioone ettevõtete ja audiitorite vahel, mida on ikkagi tegevusaruandes vajalik ja mõistlik avalikustada.  

Lühidalt:

Mis on muutunud? Seaduse muudatusega laiendati audiitorettevõtja kohustuste nimekirja tegevusaruandes toodud informatsiooni kontrollimisega.

Kas muudatus mõjutab kõiki auditeid? Muudatus mõjutab avaliku huvi üksuste ning raamatupidamise seaduse tähenduses keskmise suurusega ettevõtjate, suurettevõtjate ja vastavate konsolideerimisgruppide auditeid või ülevaatusi.

Kas muudatus kehtib juba nüüd? Muudatus kohaldati aruannetele, mille majandusaasta algas 2020. aasta 1 juunil või hiljem.

https://www.pwc.com/ee/et/press/uudised/PwC-audiitor-levinumad-eksimused-tegevusaruande-koostamisel.html

OÜ Krediidihaldus | Vallikraavi 2, 51003 Tartu | Tel: +372 67 55 555 | info@krediidihaldus.ee