Soovid konsultatsiooni?

Kui soovite krediidihalduse või krediidihaldus.ee tarkvara teemal konsultatsiooni, siis võtke meiega ühendust telefoni (675 55 55) või e-maili (info@krediidihaldus.ee) teel ja lepime kokku edasise tegevuse

Kontaktid


OÜ Krediidihaldus (11602506)

Telefon: 675 55 55

Faks: 675 55 50

 

 

Arvel kajastatava viivise siduvus võlgnikule

08.07.10 16:23

Seadus lubab võlausaldajal nõuda võlgnikult kohustusega viivitamise korral viivist. Viivist võib nõuda kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Näiteks võib teenusepakkuja arvestada viivist kuni arve maksmiseni, kui tellija ei maksa ettenähtud tähtajaks oma arvet ära. Lepingupooled võivad viivise suuruse kokkuleppida lepingus, kuid kui kokkulepe puudub kohaldatakse seadusest tulenevat viivisemäära.  Seadusest tulenev viivisemäär on 7% aastas ning sellele lisandub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär, mille suurust saab vaadata Ametlikest Teadaannetest ja Eesti Panga kodulehelt. Viimasel poolaastal oli selle suuruseks 1% ehk seadusest tulenevaks intressimääraks on hetkel 8% aastas, mis teeb 0,02% päevas.


Tihti on kokkulepitud ja seadusest tuleneva viivisemäära vahe mitmekordne. Praktikas esineb juhtumeid, kus lepingupoolel puuduvad tõendid kokkulepitud viivisemäära osas või seda on raske tõendada. Näiteks on lepingud sõlmitud suuliselt või puudub kokkulepe viivise suuruse kohta sootuks. Sellisel juhul on levinud käitumisviisiks, et arvele lisatakse ikkagi  viivis ja arve esitanu arvab, et kokkulepe on olemas ning toetub sellele, kuid kohtute hinnangul lepingupoolte vahel kokkulepe puudub. Mõnikord kajastatakse alles kordusarvel viivist, kui võlgnik arvete tasumisega viivitab. Eeldatakse, et kui lepingupool arvele vastu ei vaidle või allkirjastab arve, siis ta nõustub selle suurusega, kuid selline arusaam on ekslik! Riigikohus lükkas sellise loogika ümber oma lahendis 3-2-1-144-09. Nimetatud kohtuasjas töövõtja saatis tellijale arve, millel ta kajastas viivist, mis väidetavalt oli suuliselt kokkulepitud ja tavapärane selliste lepingute puhul. Tellija kinnitas allkirjaga arve kättesaamist. Riigikohus arvel kajastatud viivist õigustatuks ei pea, põhjendades seda oma otsuse punktis 11 järgnevalt: „Allkiri on antud arve vastuvõtmise kohta. Seda ei saa aga Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. /…/ Kolleegium möönab, et majanduskäibes võib praeguses asjas esitatud arvele sarnaste arvete esitamine olla tavapärane käitumine ka neil juhtudel, mil lepingus ei ole viivises kokku lepitud. Siiski ei tähenda sellise arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole.“ Põhimõtteliselt polegi võlgnikul muud valikut, kui arve vastu võtta ja allkiri anda, kuid tegemist pole vabalt kujunenud tahtega. Seega ei saa võlgnikku viivisega nõustunuks lugeda. 


Üheks võimaluseks on selgelt viidata kokkuleppele uute tingimuste kohta, mis poolte vahelist lepingut muudaks. Samas teeb Riigikohus ka siin teatavad mööndused: „Kolleegium on seisukohal, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. See kehtib nt juhul, mil tegemist on nn arve-saatelehega, mille alusel antakse tellitud kaup üle, ning ilma arvet vastu võtmata ja/või seda allkirjastamata kaupa üle ei antaks.“ Järelikult pole ka sellisele kokkuleppele viitamine eriti tõhus moodus viivisemäära hilisemas kokkuleppimises.


Riigikohus toob oma lahendis välja ka viisi kuidas võlgnikku siduda viivisega, mis algselt lepingust puudus. Nimelt juhul, kui võlgnik oma varasema käitumisega näitab, et ta aktsepteerib arvel näidatud tingimusi. Ühe näitena sellest toob Riigikohus välja olukorra, kus võlgnik maksab mõnel varasemal arvel näidatud viivise. Praktikas esineb  selliseid olukordi vähe, kus võlgnik maksaks vabatahtlikult rohkem viivist kui lepingus kokkulepitud. Seega järelikult üksnes selgesõnaline kokkulepe tagab võlgnikult suurema, kui seadusjärgse viivise saamise.

 

Vandeadvokaat Raivo Laus ja jurist Kaspar Koppel
Advokaadibüroo Laus & Partnerid
Rävala pst 4, 10143 Tallinn
www.lauspartners.ee

 


Tagasi