Soovid konsultatsiooni?

Kui soovite krediidihalduse või krediidihaldus.ee tarkvara teemal konsultatsiooni, siis võtke meiega ühendust telefoni (675 55 55) või e-maili (info@krediidihaldus.ee) teel ja lepime kokku edasise tegevuse

Kontaktid


OÜ Krediidihaldus (11602506)

Telefon: 675 55 55

Faks: 675 55 50

 

 

Kohtusaalist: variühing ja maksupettus

17.10.17 14:52

Riigikohus selgitas näiliku tehingu ja maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtava tehingu erinevust. Eesti maksukohustuslane (kaebaja) ostis kaupa Poola tarnijalt. Tehingud maksustati ühendusesisese soetamisena ja maksukohustus täideti pöördmaksustamise teel. Ühel hetkel oli kaebaja sunnitud ostma sama kaupa läbi Eesti vahendajate, sest Poola müüja keeldus erimeelsuste tõttu kaupa otse kaebajale tarnimast. Vaidlusaluses kaasuses deklareerisid variühingud käivet, kuid ei maksnud käibemaksu. Kogu raha, mis variühingutele laekus, kanti edasi Poola kauba müüjale või võeti sularahas välja. Maksuhaldur varifirmadelt infot ja andmeid kätte ei saanud. Sellest järeldas maksuhaldur, et kaebaja osales maksupettuses, kasutades varifirmasid. Ringkonnakohus ja hiljem ka Riigikohus nõustusid selle seisukohaga.

 

Riigikohus rõhutas samas, et maksukohustuslase juhendamisel tegutseva isiku (variühingu) osalemine tehingute ahelas ei pruugi alati tähendada maksupettust, tehingute näilikkust ega muud maksuõigusrikkumist. Sellel võib olla ka maksudega mitteseotud eesmärke. Tehingute tegemisel vahelülisid kasutades lasub maksukohustuslasel kõrgendatud hoolsuskohustus tagamaks, et maksukohustuslase juhendamisel tegutsevad äriühingud deklareeriksid ja tasuksid makse õigesti, kuna vastupidine võib olla käsitatav maksupettusena. Vältimaks seda riski võib ostja kanda müüja ettemaksukontole käibemaksukohustuse täitmiseks piisava rahasumma ise.

 

Ringkonnakohus lähtus asjaolust, et maksupettuse tõttu ei vasta kaebaja sisendkäibemaksu arvestuse aluseks olevad arved KMS § 37 lõike 7 punkti 2 nõuetele, sest arved ei sisalda tegeliku müüja andmeid. Riigikohus nõustus niisuguse lõppjäreldusega, kuid rõhutas, et lisaks KMS § 31 lõikele 1 tuleb maksustamisel arvestada MKS § 83 lõiget 4 ja § 84. KMS § 31 lõige 1 seab sisendkäibemaksu mahaarvamisele vaid vormilise eelduse. MKS § 83 lõige 4 ja § 84 mõjutavad maksukohustust sisuliselt.

 

MKS § 83 lõige 4 ja § 84 on teineteist välistava kohaldamisalaga. MKS § 83 lõige 4 kohaldub ainult näilikele ja seetõttu tühistele ehk õiguslikus mõttes mitteeksisteerivatele tehingutele. Näiline on tehing, milles kokkulepitud tagajärgi pooled tegelikult ei soovi, st nad on varjatult kokku leppinud, et nad ei loe end seotuks tehingus näidatud õiguste ja kohustustega. MKS § 84 seevastu kohaldub kehtivatele tehingutele, mille õiguslikke tagajärgi pooled soovivadki, kuid millele nad on andnud õigussuhete kujundamise võimalusi kuritarvitades majanduslikule sisule mittevastava vormi maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Muuhulgas peab MKS § 84 kohaldamiseks tehing olema mittekohaselt vormistatud maksukohustuse vähendamise eesmärgil. MKS § 83 lõike 4 puhul pole tähtsust, kas tehingut teeseldi maksukohustuse vältimiseks või muudel kaalutlustel (nt kauba ostmiseks, mida müüja keeldus ostjale müümast).

 

Praeguses asjas ei soovinud tehingute pooled kaebajale tegelikult tekitada müügihinna tasumise kohustust ega variühingutele selle summa omandamise õigust. Samuti ei soovinud pooled, et variühingutel tekiks Poolast soetatava kauba käsutusõigus. Maksupettuse raames soovisid pooled üksnes jätta väljapoole mulje kauba soetamisest variühingute vahendusel. Tegelik tehing, mida kaebaja soovis varjata, oli kauba ühendusesisene soetamine Poolast. Seetõttu oli müügitehing näilik ja see tuli MKS § 83 lõike 4 esimese lause kohaselt jätta maksustamisel arvesse võtmata. MKS § 83 lõike 4 teise lause kohaselt tuli maksustamisel aluseks võtta varjatud tehing ehk ühendusesisene soetus. Sellelt pidi kaebaja tasuma kauba ühendusesisesel soetamisel ettenähtud käibemaksu. Fiktiivsete edasimüügitehingute kasutamisel tekib niisugusel juhul maksueelis siis, kui variühingud ei deklareeri või tasu käibemaksu, kuid tegelik ostja deklareerib variühingute arvete alusel sisendkäibemaksu.

 

Maksuhaldur käsitles varifirmade arvetel näidatud käibemaksu ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Kuna küsimus ei olnud kauba olemasolus, kuid tehingud varifirmadega olid näilikud, on selline praktika TuMS § 51 lõike 2 punktiga 3 kooskõlas. Ja maksuhaldur maksustas õigesti varifirmade arvete alusel tasutud makseid ettevõtlusega mitteseotud kuludena.


Tagasi