Soovid konsultatsiooni?

Kui soovite krediidihalduse või krediidihaldus.ee tarkvara teemal konsultatsiooni, siis võtke meiega ühendust telefoni (675 55 55) või e-maili (info@krediidihaldus.ee) teel ja lepime kokku edasise tegevuse

Kontaktid


OÜ Krediidihaldus (11602506)

Telefon: 675 55 55

Faks: 675 55 50

 

 

Eriolukord on jätnud tugeva jälje Eesti elanike ostukäitumisele ja tehingutele sularahaga

30.04.20 10:13

Kaardimaksed Eestis

Eriolukorras tehakse Eestis keskmiselt 10,6 miljoni euro eest kaardimakseid, mis on 28% võrra vähem kui aasta tagasi, mil kaardiga maksti päevas 14,7 miljoni euro eest. Välismaale jäetakse eriolukorras kaardiga makstes keskmiselt miljon eurot päevas, aasta tagasi 2,5 miljonit.

 

Eesti elanikud teevad eriolukorras keskmiselt 557 000 kaardimakset päevas ehk 37% vähem võrreldes aasta varasemaga, mil päevas tehti keskmiselt 883 000 kaardimakset. Samas tehakse korraga suuremaid oste: keskmine kaardimakse, mis on viimase aasta jooksul olnud küllaltki stabiilne vahemikus 16–17 eurot, on kasvanud 19 euroni.

 

Kui aprilli esimestel päevadel tehti kaardimakseid silmatorkavalt tagasihoidlikult, siis viimasel nädalal on maksete arv hakanud taas pisut tõusma. Seda võib osaliselt seletada asjaoluga, et paljudel inimestel on palgapäev viiendal kuupäeval või pärast seda ja ka pensione makstakse alates sellest kuupäevast.

 

Sularahatehingud pangaautomaadis

Sularahaautomaatidest võtavad Eesti elanikud ja ettevõtted eriolukorras sularaha välja keskmiselt 52 000 korda päevas, kokku 8 miljoni euro eest. Aasta varem tehti päevas 90 000 tehingut kogusummas 11 miljonit eurot. Tehingute arv on tavaolukorraga võrreldes vähenenud 42%, käive umbes veerandi võrra. See on ka igati mõistetav, sest eriolukorras liiguvad inimesed vähem ringi ning paljud poed, restoranid ja muud kohad on suletud. Lisaks on sularahatehingute arvu langusele aidanud kaasa kaupluste ja riigi soovitus maksta pigem (viipe)kaardiga.

 

Eriolukorra alguses võeti korraga automaadist välja tavapärasest märksa enam sularaha, kuid viimastel nädalatel ei ole väljavõetava sularaha maht kasvanud. Ka sularaha sissemakse tehingute arv on eriolukorra ajal märgatavalt vähenenud – aastatagusega võrreldes 30%. Aasta tagasi aprillis pandi sularahaautomaadist oma kontole kokku keskmiselt 5,5 miljon eurot, eriolukorras 3,5 miljonit eurot.

 

Eesti Pangast väljastatud pangatähtede arv suurenes eriolukorra kehtestamise nädalal ligi 1,8 miljonini, mida on üle kahe korra rohkem kui tavapäraselt, kuid stabiliseerus nädala jooksul pärast eriolukorra kehtestamist. Elanikud saavad sularaha ikka pangaautomaatidest, mille külastamise sagedus on küll vähenenud.

 

Ostud e-poodidest

Palju räägitud e-(toidu)kaubamajade koormuse kasvu eriolukorras kinnitab ka pankade maksestatistika.

 

Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on aga viiendiku võrra kasvanud. Päevas tehakse eriolukorras Eesti e-poodidest oste 2 miljoni euro eest, aasta tagasi aprillis 1,6 miljoni euro eest. Eriolukorras on välismaa kaubamajadest tehtud ostude arv ja käive vähenenud umbes kolmandiku võrra.

 

2019. aasta aprillis tegid Eesti elanikud veebi vahendusel päevas keskmiselt 93 000 ostu kogusummas 3,5 miljonit eurot. Aasta tagasi sooritati pooled e-ostudest välismaa internetikaubamajadest, käibes moodustasid välismaalt tehtud ostud 54%.

 

Eesti elanike kaardimaksed välismaal

Eriti drastiliselt on vähenenud välismaalaste kaartidega Eestis tehtud ostud. Eriolukorras, kui turistid enam Eestisse ei pääse, on väljaspool Eestit välja antud kaartidega tehtud ostude arv kukkunud rekordiliselt madalale: aprillis tehti 12 000 ostu päevas ehk neljandiku võrra vähem võrreldes eelmise aasta aprilliga.

 

Mõistetavatel põhjustel ei jõua ka Eesti elanikud välismaale oste sooritama. Aasta tagasi tegid eestlased välismaal keskmiselt 83 000 kaardimakset päevas, nüüd aga 48 000 kaardimakset ehk 41% vähem. Eriolukorras jäetakse kaardiga välismaal ostes sinna keskmiselt 1,1 miljonit eurot päevas, mis on 58% võrra vähem kui aasta varem, mil päevas maksti välismaal keskmiselt 2,5 miljoni euro eest.

 

Tavaolukorras maksavad Eesti elanikud kõige sagedamini Soomes (26% kõikidest välismaal tehtud kaardimaksetest), Venemaal (10%) ja Lätis (9%). Eriolukorras on Soomes tehtud kaardimaksete osas võrdlemisi tagasihoidlik muutus, mis ilmselt on seotud sellega, et Soomes töötab palju eestlasi, kes maksavad seal Eestis välja antud kaartidega.

 

Eriti silmatorkav on aga Venemaal ja Lätis tehtud ostude vähenemine. Aasta tagasi aprillis maksti Eestis välja antud kaartidega Venemaal keskmiselt 8000 korda päevas, nüüd vaid 1000 korda; Läti puhul vastavalt 10 000 ja 2000 korda.

 

https://www.eestipank.ee/press/eriolukord-jatnud-tugeva-jalje-eesti-elanike-ostukaitumisele-ja-tehingutele-sularahaga-30042020


Tagasi