PROGNOOS. Eesti majandus jätkab tasapisi elavnemist

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi võib selle aasta majanduskasv jääda 1,5% juurde ning kahel järgmisel aastal jääb kasvukiirus 2–3% vahele. USA kehtestatud kaitsetollidel on Eestile piiratud mõju, aga kui kaitsetollid kujunevad praegusest kõrgemaks, pärsivad need majanduskasvu. Hinnatõus Eestis püsib tänavu tootmiskulude ja maksutõusude tõttu kiire, ulatudes 5,4%ni. Kahel järgmisel aastal peaks hinnakasv jääma 3% juurde. 

Andmed Eesti majanduse käekäigu kohta sel aastal on mõneti vastukäivad. Statistikaamet korrigeeris esimese kvartali majanduskasvu kiirhinnangu 1,2% suuruselt tõusult 0,3% suuruseks languseks. Kui selle näidiku kohaselt tabas möödunud aastal alanud majanduse taastumist tagasilöök, siis teisalt viitavad tööstustoodangu ja ekspordi jõuline kasv ning elektritootmise ja ehitusmahtude suurenemine majanduse jätkuvale elavnemisele. Samas suunas osutavad erasektori laenuaktiivsus uute tehingute rahastamiseks, hõive languse pidurdumine ja jaemüügi mahu kasv.

Edasine majanduskasv tuleb raskelt. Kuigi hakkama tuleb saada mitmete kasvu takistavate asjaoludega — kaubandussõda, geopoliitiline ebakindlus, euro kursi tugevnemine, maksude ja hindade tõus —, näitab prognoos majanduse aeglast kosumist: sel aastal 1,5% ja kahel järgmisel aastal 2–3%. Kasvu soodustavad madalamad intressimäärad ja -kulud, odavam energia, aga ka alarakendatud tootmisvahendid ja töötajad, mis võimaldavad tellimuste lisandudes tootlikkusel kiiresti suureneda. Tellimuste hulga kasvu on oodata koos välisnõudluse paranemisega, kuigi see toimub kaubanduspiirangute tõttu aeglasemalt, kui varem eeldati.

USA tolli- ja kaubanduspoliitikal on Eestile piiratud mõju. Eesti otsene avatus USA turule on väike, mistõttu on ka vahetu mõju majandusele tagasihoidlik. Tuntavam mõju avaldub kaudselt, teiste eksporditurgude kaudu. Erinevad mõjukanalid kokku pidurdavad Eesti majanduskasvu umbes 0,2 protsendipunkti võrra aastas, seda eeldusel, et kaubanduskõnelustega suudetakse vältida kaitsetollide hüppelist tõusu. Siiski püsib risk, et kaitsetollid kehtestatakse praegu kehtivatest kõrgemal tasemel ja sel juhul kujuneks ka majanduskasv aeglasemaks.

Majanduse aeglane taastumine ei tõota hõive kiiret suurenemist ja töötuse vähenemist. Kuna paljud ettevõtted vältisid majanduslanguse ajal koondamisi, on neil majandusaktiivsuse ja nõudluse taastudes võimalik tootmist suurendada olemasoleva tööjõuga. Seetõttu saab majanduse uus kasvufaas tuge eelkõige efektiivsete töötundide ja tööjõu tootlikkuse kasvust. Tänu sellele on ettevõtetel võimalik asuda taastama ka vahepeal ajalooliselt madalale tasemele langenud kasumlikkust. Palgakulud ja keskmine brutokuupalk jätkavad kasvamist, kuid senisest aeglasemalt. Järgmisel aastal kaob nn maksuküür, mis jätab majapidamistele rohkem raha kätte ja ostujõu kosumist toetab ka hinnatõusu mõningane aeglustumine.

Hinnatõus püsib tänavu tootmiskulude suurenemise ja maksutõusude tõttu kiire. Ettevõtted kannavad praeguseks suurenenud palga- ja muud tootmiskulud oma toodete ja teenuste hindadesse edasi ja koos mootorsõiduki registreerimistasu kehtestamise ning käibemaksu ja aktsiiside tõusudega kerkib tänavu hinnatase 5,4%. Järgmisel aastal taandub inflatsioon 3% lähedale ja püsib eeldatavasti samal tasemel ka ülejärgmisel aastal. Hinnasurvet leevendavad palgakasvu aeglustumine, euro tugevnemine, nafta madalam hinnaootus ning toidutoormete mõõdukam hinnatõus või mõnel juhul isegi hinnalangus.

Muutused valitsuse koalitsioonileppes võivad mõjutada majanduse väljavaadet. Koalitsioonileppes plaanitud muutustest on täpsemalt võimalik hinnata kaitsekulude suurendamise ja julgeolekumaksu seaduse muudatuste mõju. Nende rakendamine suurendaks eelarve puudujääki umbes 1,5% SKPst. Rahvusvaheline majanduskeskkond on endiselt habras ja selle võimaliku halvenemise korral võib eelarve seis kujuneda praegu prognoositavast veelgi pingelisemaks. Riigirahanduse pikemaajalist väljavaadet silmas pidades on endiselt oluline, et valitsus ja parlament otsiksid viise võlakoormuse ja intressikulude kasvu pidurdamiseks. 2027. aastaks võib riigi intressikulu ulatuda 320 miljoni euroni ehk 0,7%ni SKPst, moodustades juba 1,6% valitsemissektori kogukuludest. Seda on rohkem kui näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarve ettevõtluse arendamiseks. Lähtuda võiks põhimõttest, et eelarvepositsioon ei halvene järgmistel aastatel rohkem, kui on täiendavad kaitsekulud. Kui kaitsekulud püsivad kõrgel tasemel pikema aja vältel, siis tuleks neile leida püsiv kate riigi jooksvatest tuludest.

https://www.eestipank.ee/press/prognoos-eesti-majandus-jatkab-tasapisi-elavnemist-10062025

OÜ Krediidihaldus | Vallikraavi 2, 51003 Tartu | Tel: +372 67 55 555 | info@krediidihaldus.ee